Erasmus+ poolt toetatud õpiränne pakub noorsootöötajatele rohkelt võimalusi erialaste teadmiste ja oskuste täiendamiseks

Gerli Nimmerfeldt ja Marti Taru annavad ülevaate sellest, millist mõju on omanud Erasmus+ noortevaldkonna õppirände projektid noorsootöötajate pädevuste arengule.

Noorsootöötajate õpiränne on programmi Erasmus+: Euroopa Noored väga oluline osa, sest selle kaudu juhitakse noorsootöö kvaliteeti. Õpiränne pakub noorsootöötajale võimaluse vahetada kogemusi teiste riikide noorsootöötajatega, osaleda täienduskoolitustel, arendada partnerlussuhteid ja sõlmida koostöökokkuleppeid. Noorsootöötajate õpirände kaudu edendatakse väga erinevaid tegevusvorme – alates diskussioonidest Euroopa noorsoopoliitika päevakorralistel teemadel ja lõpetades konkreetsete projektide teostuseks vajalike partnerlussuhete arendamisega.

Käesolev artikkel annab ülevaate ühest rahvusvahelisest eriuuringust – noorsootöötajate pädevuste areng Erasmus+ noortevaldkonna õpirände projektides (vt lähemalt http://www.researchyouth.eu/competence-development-and-). Uuring keskendus noorsootöötajate õpirändes toimuvatele õpiprotsessile ning selle tulemustele ja mõjule. Uuriti noorsootöötajate õpirände ja rahvusvaheliste strateegiliste partnerlusprojektide raames toetatud Erasmus+ koolitusprojekte. Suuremat tähelepanu pöörati sellele, kuidas need tegevused toetavad noorsootöötajate pädevuste arengut, igapäevast tööd ning kuidas mõjutavad Erasmus+ programmist toetust saanud organisatsioone. Kogutud teadmised peaksid andma ka parema arusaamise Erasmus+ koolitustegevuste süsteemsest mõjust ning panustama riikidevahelise strateegilise koostöö arengusse. Uuringus osalevad uurijad ja agentuurid 16 riigist: Austria, Belgia (flaamikeelne kogukond), Tšehhi, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Ungari, Iiri, Itaalia, Läti, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Türgi.

Uuringu käigus intervjueeriti Eestis 18 noorsootöötajat ja noortega töötavat spetsialisti. Lähtuvalt uuringu eesmärgist valiti neist 13 intervjueeritut. Nende hulgas oli vahetult noortega töötavaid noorsootöötajaid ning spetsialiste ja noorsootöö korraldajaid kohaliku omavalitsuse, riigi ja katusorganisatsioonide tasandil. Osa intervjueeritutest olid ise noored, osa aga kogenud noorsootöötajad. Iga intervjueeritu andis kolm intervjuud: mõned päevad kuni kuu aega enne projekti tegevuste algust, umbes kaks kuud pärast projekti tegevuste lõppu ja seejärel umbes aasta pärast projekti tegevuste lõppu. Intervjuude fookuses olid õpirände projektis osalemise korralduslikud ning mitteformaalse õppimise teemad. Intervjuude kestus oli poolest tunnist enam kui tunni ajani. Intervjuusid analüüsiti vastavalt projekti koordinaatorpartneri poolt koostatud juhistele.
Uuringu tulemusi

Mitmed RAY võrgustiku uuringud on näidanud, et kõige enam on rahvusvahelistes õpirände projektides osalemine osalejate endi hinnanguil aidanud kaasa nende sotsiaalsete pädevuste, sh erineva kultuuritaustaga inimestega ja emakeelest erinevas keeles suhtlemise oskuse kasvule (Bammer et al 2017; Fennes et al 2012, 2013; Taru 2013). Suuresti kinnitavad seda ka läbiviidud intervjuud, avades seejuures ka üksikasjalikumaid tagamaid.

Kas otsesõnu või kaudselt toovad peaaegu kõik intervjueeritud noorsootöötajad välja, et projektides osalemine mõjutas ühel või teisel viisil nende suhtlemisoskust ja suhtlusvõrgustikku. Enamik intervjueerituid tõi ühe enim meelde jäänud aspektina välja just inimesed, kes projektis osalesid ja/või seda korraldasid, nimetades erinevate inimestega kohtumist ja suhtlemist üheks peamiseks rikastavaks kogemuseks. Loodud kontaktidest on saanud lisa nii osalejate sõpruskond kui professionaalne võrgustik. Osalemine andis kogemusi nii erinevate inimestega suhtlemisest kui ka erineva kultuuritaustaga inimeste meeskonnana koos töötamisest. Saadud kogemused õpetasid arvestama kultuurierinevustega rahvusvahelise tasandi koostöös ja sellest on kasu ka kohalikul tasandil igapäevatöös.

Noorte ja alustavate noorsootöötajate intervjuudes oli näha, et projektis osalemine aitas kaasa nii enesehinnangu kui meeskonnatöös osalemise ja meeskonna juhtimise, eneseväljenduse, läbirääkimiste ja veenmise oskuste arendamisele. Pikemaajalise töökogemusega noorsootöötajad üldpädevuste parenemist ühe õpirände projekti tulemusena spontaanselt välja ei too. Küll aga rõhutavad mitmed, et iga üksik osalemine pakub vajalikku vaheldust igapäevasele tööle ja inspireerib edasiseks tööks.
Üksikud vastajad toovad tagasivaateliselt välja teatud noortevaldkonna teemades uute teadmiste omandamise. Suurem osa intervjueeritutest ei osanud enam pärast aasta möödumist osalemisest konkreetselt uusi omandatud teadmisi välja tuua, pigem rõhutasid et õpirände projektid kinnistasid olemasolevaid teadmisi või siis avardasid silmaringi.

Õpirände käigus omandati uusi õpetamise meetodeid, väga erinevaid ja tõhusaid grupitöö korraldamise viise, arutellu kaasamiseks ja selle juhtimiseks vajalikke võtteid. Omandatud oskuste rakendamise näidetena on esitatud pärast õpirännet uute võtete kasutamist mobiilses noorsootöös ja koostöö arengut partneritega mittetöötavatele ja -õppivatele noortele suunatud tegevustes.

Vahel pakkus kasulikke õppetunde ka täiendkoolituste korralduslik pool. Oli neid, kes ütlesid, et nad said teada, kuidas taolisi üritusi ei peaks korraldama kui ka neid, kes leidsid just korralduse osas palju positiivset, mida oma edaspidises töös kasutada. Ühe intervjueeritu hinnangul andis saadud kogemus tõuke lausa karjääriplaanide muutmiseks ja seda suuresti tänu väga inspireerivatele koolitajatele, kelle kasutatud meetodid jätsid sügava mulje ja tekitasid soovi ka ise koolitamisega tegelema hakata.
Sageli toodi välja, et projektis osalemise järel on perspektiiv noorsootööle nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil muutunud. Teiste riikide kogemused aitavad mõista kohalikke noorsootöö probleeme paremini ja erinevate riikide kogemuste kõrvutamine aitab leida uusi lähenemisi ja lahendusviise. Mõnigi kord võib selle tulemuseks olla arusaam, et konkreetse projekti tulemuslikkuses on tähtis roll institutsionaalsel, kultuurilisel ja sotsiaalselt keskkonnal, mistõttu projekti otsene ülevõtmine ei pruugi oodatud tulemusi anda.
Keeleoskuse puhul toovad vastajad projekti mõjuna välja pigem endi hinnangute muutumist oma keeleoskusele, kui keeleoskuse parenemist. Esmakordselt rahvusvahelises projektis osalenud noorsootöötajad kinnitasid, et nad said julgust inglise keeles suhelda ja leidsid, et olid varasemalt oma keeleoskust liiga tagasihoidlikult hinnanud ja kartnud, et sellest ei piisa osalemaks rahvusvahelises noorsootöös. Need kel kogemusi enam, kinnitasid, et iga osalemine pakub keelepraktikat ja innustab inglise keele oskust edasi arendama.

Õpirände panus organisatsiooni suutlikkusse

Noorsootöötajate osalus õpirändes panustas organisatsiooni suutlikkuse arengusse nii osalenud töötaja pädevuste suurenemise kui ka saadud kogemuste jagamise kaudu, mille läbi ka teised töötajaid said osa õpirände positiivsest kogemusest. Suuremates noorsootööga seotud asutustes töötavad intervjueeritud tutvustasid oma töökaaslastele projekti, kus nad osalesid, regulaarsetel asutuse või osakonna koosolekutel, kus rääkisid üritusel toimunust ja jagasid kaasa saadud materjale. Teised vahendasid kogetut kolleegidele vabamas vormis ja töö käigus. Need koolitustel osalejad, kes mingil põhjusel konkreetse koolituse osalemiskogemust teistega ei jaganud (näiteks töökohavahetuse, tööülesannete muutumise tõttu) kinnitasid oma valmisolekut nõustada vastavates küsimustes kolleege, kui selleks peaks edaspidi vajadus või võimalus tekkima.

Teiseks oluliseks mõjuks organisatsiooni seisukohast on õpirändes osalemise tulemusena loodud kontaktid, millele tulevikus rajada rahvusvahelisi partnerlussuhteid. Vahel rakendati saadud kontaktid kärmelt uute projektide koostamisse, sagedamini aga jäid need nimekirjaks võimalikest partneritest, kelle poole tulevikus pöörduda. Lisaks uutele kontaktidele ja koostöösuhetele andis õpirändes osalemine ka uusi ideid uuteks koostööprojektideks juba olemasolevate partneritega. Paljud intervjueeritud ütlesid, et koolitusel osalejatest loodi grupp Facebookis. Neid gruppe kasutati koolituse järgselt materjalide jagamiseks, ja veel aasta hiljem kasutatakse selleks, et levitada informatsiooni uute sarnaste koolituste ja sündmuste kohta. Mõne osalenuga peetakse ühendust ka privaatsõnumeid kasutades või peetakse lihtsalt üksteise tegemisi silmas. Uusi kontakte ei tekkinud küll igas õpirände projektis, sest alati ei õnnestunud koolituse valik ning satuti üritusele, mis ei olnud noorsootöötaja igapäevatööga otseselt seotud või ei leidunud osalejate seas koostööks sobivaid partnereid.

Kokkuvõttes võib öelda, et õpiränne pakub võimalusi noorsootöötajatele nii erialaste teadmiste ja oskuste täiendamiseks kui ka isiklikuks arenguks, millest on kasu nii indiviidi kui organisatsiooni tasandil. Õpiränne annab ka teistsuguse vaatenurga oma tööle ning sügavam arusaama teistes riikidest toimuvast noorsootööst. Oluline on suhtlemine kolleegidega teistest riikidest, uute kontaktide teke ja professionaalse koostöövõrgustiku areng.

Rahvusvahelise uuringu raames vahetult pärast koolitust läbi viidud intervjuude tulemused näitavad, et koolitustel osalenud noorsootöötajate arvates on nad omandanud ja/või arendanud noorsootööalaseid teadmisi, oskusi, hoiakuid ja väärtusi, õppinud tegevusi-meetodeid, mida rakendada igapäevases töös või rahvusvaheliste projektide läbiviimisel. Lisaks sellele on nad muutnud oma igapäevast tegevust ning samuti on muutunud ka noorsootöö organisatsioonide toimimine. Koolitused andsid uusi rahvusvahelisi kontakte, aitasid selgitada vastastikuseid ootusi ning täpsustada rolle rahvusvahelistes projektides. Paljud noorsootöötajad oli entusiastlikud oma professionaalse tuleviku suhtes ja nägid pärast koolitusel osalemist rahvusvahelist noorsootööd senisest rohkem oma töö osana (Bammer, Karsten, Müller 2017). Võrreldes Eestis läbiviidud intervjuude tulemusi nende tulemustega, võib öelda, et rahvusvahelistel koolitustel osalenud Eesti noorsootöötajad sarnanevad oma teistes riikides tegutsevate kolleegidega. Ka nemad võtsid oma „arsenali“ uusi meetodeid, sõlmisid kontakte teiste riikide noorsootöötajatega, plaanisid uusi rahvusvahelisi projekte, said uusi teadmisi rahvusvahelisest noorsootööst. Nende kokkulangevuste määra on küll raske hinnata, kuid ilmselt võib rääkida pigem üldisest mustrist, mitte Eestile ainuomasest, unikaalse mustrist.

Vaata ka uuringu tulemusi

Viidatud allikad
1. Bammer, D., Fennes, H., Karsten, A., Gadinger, S., Mayerl, M. & Böhler, J. (2017). Exploring Erasmus+: Youth in Action. Effects and outcomes of the ERASMUS+: Youth in Action Programme from the perspective of Project participants and Project leaders. Transnational Analysis 2015/16. Executive Summary. Vienna: Generation and Educational Science Institute.
2. Bammer, D., Karsten, A., Müller, S. (2017). Exploring Erasmus+: Youth in Action. The impact of the programme on youth workers’ competences. Research project on competence development and capacity building in ERASMUS+: Youth in Action Transnational analysis of module (A): Self-perceived competence development of project participants (youth workers/youth leaders). Vienna: Generation and Educational Science Institute.
3. Fennes, H., Gadinger, S., & Hagleitner, W. (2012). Exploring Youth in Action. Effects and outcomes of the Youth in Action Programme from the perspective of project participants and project leaders. Transnational analysis 2011. Innsbruck.
4. Fennes, H., Gadinger, S., Hagleitner, W. & Lunardon, K. (2013). Learning in Youth in Action. Results from the surveys with project participants and project leaders in May 2012. Interim Transnational Analysis. Innsbruck.
5. Friesenhahn, G.J., Schild, H., Wicke, H-G. & Balogh, J. (2013). Introduction: learning mobility and non-formal learning. Kogumikus G.J. Friesenhahn, H. Schild, H-G. Wicke, & J. Balogh (toim.): Learning mobility and non-formal learning in European contexts. Policies, approaches and examples. Council of Europe and the European Commission.
6. Taru, M. (2013). A study on the effects of participation in a Youth in Action Project on the level of competences.