Jäta navigatsioon vahele

Teksti suurus

Kontrastsus

×

Mida õppisid islandlased Eestis? Intervjuu Islandi noorsootöö eksperdiga

16.-18. septembril käisid Islandi noorsootöö eksperdid Eestis tutvumas meie noortepoliitika ja sellest tuleneva noorsootöö korraldusega. Nüüd, kus visiidist on kuu aega möödas, uurime ühelt osalejalt Jakob Frímann Þorsteinsonilt (Islandi Ülikooli vaba aja korralduse ja sotsiaalpedagoogika osakonna programmijuht) milline mulje jäi tal Eesti noorsootööst, mida kasulikku islandlased enda jaoks kõrva taha panid ning kuidas saadud kogemust kodumaal rakendada plaanitakse.

Mida Eesti visiidilt ootasite ja kas reaalsus vastas ootustele?
Minu ootused oli tõeliselt suured, lausa hullud. Tahtsin paari päevaga kogeda noortepoliitikat ja selle elluviimist kõiksugu eri vaatenurkadest – kohaliku omavalitsuse, noorte, ministeeriumi ja kogukonna. Ning see hull ootus saigi teoks. Aga ma ei kujutanud ette, et me sealjuures nii mõnusalt aega veedame ja et meil tekib võimalus valdkonnas tegutsejatega väga vabas vormis vestelda ja noortepoliitika üle arutleda.*

Kas ja milline aspekt Eesti noortepoliitika juures teid kõige rohkem üllatas?
Üllatas mitte noortepoliitika ise, vaid see, kuidas te selle reaalsuses tööle olete saanud. Me saime väga väärtuslikku infot selle kohta, kuidas te olete ühildanud poliitika ja reaalse elu koostöös erinevate sidusrühmadega ning kuidas te olete suutnud panna valdkonna ühiselt tegutsema. Ka see on suur saavutus, et te olete lühikese ajaga loonud noortepoliitika ning sidunud selle kvaliteedi hindamise süsteemi ja korrapäraste uuringutega.

Mis on nähtu ja kuuldu põhjal kõige suurem erinevus Eesti ja Islandi noortepoliitika vahel?
Põhiline erinevus on see , et meil ei ole veel päris noortepoliitikat. Meil on küll noorsootöö seadus, kuid seda uuendati viimati vist aastal 1999. Ühtegi noorsootöö strateegiat pole Islandil tänaseni olnud. Ma ei ütle, et selle tõttu halba tööd tehakse, aga see tegevus on suuresti projektipõhine. Üks asi lõpeb ja teine algab ja need ei pruugi loogiliselt sama eesmärgi suunas viia. Iga omavalitsus tegeleb sellega, mida oluliseks peab. Tähtis oleks aga, et me lepiks kokku ühise sihtkoha, mille suunas liikuda.

Kas ka teistel valdkonnas tegutsejatel on sama nägemus?
Raske öelda. Hetkel tundub, et nii mõnigi pika ajalooga organisatsioon tahaks hoida status quod hirmust, et kui miski muutub, võib ka nende regulaarne toetus kaduda. Samas ministeeriumi tasandil on soov olemas. 4 aastat tagasi loodi Islandil noortevaldkonna nõuandev komitee, millesse ka mina viimased 2 aasta olen kuulunud. Meile seatigi ülesandeks luua Islandi noortepoliitika. Just nädal tagasi andsime Haridusministeeriumile üle oma töö esimese tulemuse. See on midagi poliitika- ja strateegiadokumendi vahepealset. Üks meie Eesti visiidi eesmärk oli just tugevdada oma usku sellesse, et poliitika loomine on tähtis, praktiline ja aitab valdkonnal edasi liikuda. Ja selle kinnituse me enda jaoks ka saime.

Hea meel kuulda. Kas Eesti visiidi tulemusel tekkis ka mingeid plaane või koostöömõtteid tulevikuks?
Hetkel tegelengi selle visiidi mõtestamisega, kuna 24. novembril toimub meil suur noortepoliitika konverents, kus pean loengu sellest, mida me Eestis kogesime ja kuidas neid uusi teadmisi Islandil saaks rakendada. Ja võib-olla järgnevatel aastatel on eestlastel võimalik tulla Islandile külla, näiteks nõuandvas rollis selle osas, kuidas loodud noortepoliitikat reaalsuses ellu viima asuda.
Oled väga palju rääkinud sellest, mis on Eesti noorsootöös hästi ja millest Island saaks eeskuju võtta. Kas Islandi noorsootöös on ka midagi, millest hoopis meie saaksime õppust võtta.
No näiteks on meil on väga pikaaegne avatud noorsootöö kogemus ning see valdkond on küllalt hästi paigas ja riiklikult tunnustatud. Enamikul avatud noorsootöö tegijatel on erialane kõrgharidus ning ka filosoofia, millel töö põhineb, on üsna kindlalt määratud. Usun, et meie 40-aastane kogemus on piisavalt pikk, et võiksime nii mõndagi ka teiega jagada.

Teiseks on meil minu arvates väga hea süsteem toetamaks seda, et noored oleksid vabal ajal aktiivsed. Süsteem põhineb sellel, et lapsevanemad panevad interneti kaudu kirja, mis on nende lapse huvid ning kui palju nende huvidega tegelemine maksma läheb. Kohalik omavalitsus aga maksab igale lapsele aastas konkreetse summa toetust huviringides käimiseks. See on oluliselt tõstnud Islandi noorte osalemisest huvitegevuses.

Kolmandaks on meil päris hea uuringute süsteem. Me viime iga kahe aasta tagant läbi üleriigilise noorteuuringu, kus uurime nii noorsootöös osalemist kui ka näiteks riskikäitumist: suitsetamist, alkoholi tarbimist ja muud sellest. Seejuures on kõige tähtsam see, et me kasutame saadud infot väge efektiivselt ennetustöös. Islandi noorte alkoholitarbimine on viimase 10 aasta jooksul vähenenud drastiliselt paljuski tänu noorte suuremale kaasatusele noorsootöösse.

Ja lõpetuseks ehk on sul mõni hea mõte või soovitus Eesti noorsootöötajatele?
Mulle meeldivad inimesed, kes tegutsevad meie valdkonnas, ma leian nendega alati ühise keele. Mulle tundub, et üks põhjus on see, et me võtame tõsiselt küll enda tööd, kuid mitte iseennast. Ja seda ma kõigile soovitangi. Tehke seda, mis ta juba teete ja ärge võtke iseennast liiga tõsiselt.

*Islandlased külastasid õppevisiidi käigus SA Archimedes Euroopa Noored Eesti bürood, Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonda, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendust, Eesti Noorteühenduste Liitu, Tartu linnavalituse noorsooteenistust ja Tartumaa Noortekogu.

Islandi õppevisiit on SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo ja Islandi Erasmus+ büroo Evrópa unga fólksins koostööprojekt, mis toimus Erasmus+: Euroopa Noored programmi Koolitus- ja Koostöökava raames.

ankis IMG_3520 raitenl