Ebatavaline töönädal Torinos

19.-24. veebruaril 2018 kulges minu nädal tavapärase töökoha, armsa ja pisikese aleviku noortekeskuse asemel hoopis Itaalia suurlinnas Torinos koos noorsootöötajatega 19st erinevast riigist. Nimelt osalesin koos kolleegiga Narvast (kellel nimeks Veronika) rahvusvahelisel koolitusel nimega “Tuning in: Learning and Youthpass”, mille põhiteemadeks olid noorsootöö õpipotentsiaal, reflektsiooni tähtsus õppimises, milliseid pädevusi saavad noored noorsootöös arendada ja  milline on minu roll ja lähenemine õppimisele noorsootöötajana. Hoian pidevalt erinevatel koolituspakkumistel silma peal ning otsustasin kandideerida just sellele, kuna teema kõnetas mind väga. Reflektsioon on õppimise juures minu jaoks alati suureks osaks olnud ning soovisin teada saada, kuidas seda oskust ja teadmist ka noortele edasi anda.

Koolituse üheks põhiteemadest oli “Youthpass” ehk “Noortepass”. Noortepass (NP) on alates 2007. aastast Euroopa Liidu programmis Euroopa Noored ning ka uues 2014-2020 EL programmis Erasmus+  kasutuses olnud õpikogemuse analüüsi- ja tunnustamisinstrument projektides osalenud noortele ja noorsootöötajatele. See on viis analüüsida, kirjeldada ja näidata projektides õpitut nii osalejatele endile kui ka teistele inimestele. Koolituse käigus rääkisime põhjalikult noortepassi olemasolust ning mõtlesime viisidele, kuidas noorsootöös kasutada noortepassi kontseptsiooni ka väljaspool Erasmus+ programmi.

Jõudsime üheskoos järeldusele, et kuigi noorsootöötaja pole üldiselt noorte silmis isik, kes seostub neil õppimisega, peaks noorsootöötaja pädevusse siiski kuuluma kogetu hindamine, tagasiside andmine, eneseanalüüsi juhendamine ning õppimise teadvustamine. Koos rahvusvahelise noorsootöötajate tiimiga katsetasime nelja sisutiheda koolituspäeva jooksul erinevaid õpimeetodeid/õpitehnikaid, mis sobivad kasutamiseks noorsootöös ning arutlesime, kuidas saab noorsootöötaja panustada noorte õpiprotsessi toetamisse. Samuti juurdlesime erinevate viiside üle, kuidas õpikogemust saaks võimalikult lihtsalt formuleerida. Mõistsime, et kahjuks pole sõna “õppimine” noortele kuigi hea maiguga ning see tuleneb suuresti koolisüsteemist, mis sunnib õppima. Õpetaja (ja ka noorsootöötaja) roll võiks pigem olla suunav ja inspireeriv, mis paneks noori ise tahtma end arendada ning õpetaja/noorsootöötaja võiks hoolitseda “õppimiskliima” eest, kus kõigil on turvaline olla ning kus julgetakse teha vigu. Samuti on õppimise käigus äärmiselt oluline tagasiside ja reflekteerimine, kuna alles selles etapis teadvustavad noored iseendale, mida kasulikku läbitud tegevus neile andis.

Muidugi õppisime koolituse käigus mitte ainult noori end analüüsima julgustama, vaid avastasime ka iseenda analüüsimise viise. Ning nagu rahvusvahelisele koolitusele kombeks, oli suur osa ka kohaliku kultuuriga (Itaalia puhul eriti söögiga) tutvumiseks. Selline ebatavaline töönädal ja hoopis teistmoodi töökeskkonna kogemine on ääretult kasulik, kuna oma kodukoha noortekeskusesse tagasi tulles olen täis värsket energiat ja uusi ideid, mida siin rakendada. Ning muidugi sain koolituselt kaasa ohtralt materjale ja meetodeid, mida tulevikus oma töö paremini tegemiseks kasutada saan ning mitmete noorsootöötajate kontaktid üle Euroopa, kellega loodan tulevikus taas koostööd teha. Julgustan kõiki aeg-ajalt osalema rahvusvahelisel koolitusel, kuna seal saavad kokku niivõrd erineva kultuuritaustaga inimesed, kellelt saab kindlasti palju uusi ja lennukaid ideid.